Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga institutsionaalse uuenduse puhul keskpunktis selle sakraal- ja riigiõigusliku korrektsuse tõlgendamine. Jumalakujutlused seovad end paralleelselt jumaluste külge. Huvi ei paku ei jumalad ega deemonid sest nad on tingitud rahva majanduskorrast ja ajaloolisest saatusest. Mängus võis olla majanduslikult tähtsad loodusobjektid või orgaanilised sündmused. Teatud korduvate sündmuste majandusliku kaotuse tõttu saavutas mõni jumal Pantenonil keskse koha ,näiteks taevajumal. Pilvedel või mäetippudel asuvate jumalate eelistamine maajumalustele on tingitud rüütlikultuuri arengust
1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel. Seepärast nimetas ta antud astme muinasjutu astmeks. 2. Realistlik aste jääb vanusesse 6-11 aastata. Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse Jumalat seletama ja ta omandab konkreetsema ja inimlikuma kirjelduse. Lapsed hakkavad julgemalt kasutama ka usulisi sümboleid. 3. Individualistlikul astmel alates teismeliseeast muutuvad inimeste jumalakirjeldused ja jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda abstraktsetes kategooriates.
annaabi.ee 
