sajandil Ivan IV Julm. Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija. 1547. lasi kroonida end Vene tsaariks. Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed valis ise välja. Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. 1550. aastal kehtestati ,,Tsaari koodeks," mis oli õiguskorra ühtlustamiseks. Surmanuhtlus, nuudihoobid. Piinamine. Vene tavaõiguse põhjal kehtis aga ka võimalus, et süüdistaja ja süüdistatav peavad omavahel duelli, mida vaadeldi kui jumalakohut. Tahtis tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Sõjakäik Kaasani khaaniriigi vastu. Teine siht oli Liivimaa. 1558 alustas Liivi sõda. See tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Opritsnina. Vene maad jagati kahte ossa, neist tähtsam ja majanduslikult arenenud ala oligi opritsnina. Ülejäänud venemaa piirkonnad moodustasid zemstsina. Julmad väesalgad. Opritsnina kaotati 1572. aastal, see oli tulemusetu. Ivan tappis oma poja jne.. Vene kultuur 16. sajandil
õiguskonnas määravaks kuni Peeter I valitsemisajani. Umbes aastast 1000 on säilinud 1 õigusallikas Russkaja Pravda (Vene Õ), mis tõenäoliselt oli Vana-Venemaa, mille pealinn oli Kiiev, valitseja poolt välja antud lossiõigus. Oma materiaalse sisu ja jur. tehnilise taseme poolest on see lähedane rahvaste rändamisaja Saksa seadustele. Märgatavad on ka Bütsantsi ja Rootsi õiguse mõjud. Tähendas kogukondade vahelise vaenu reguleerimist ja seal kasutati ja jumalakohut. Vana-Vene riigis kehtis niisiis õiguskord, mis vastas Inglismaa ja põhjamaade tasemele. Peale tatarlaste võimu langemist 15 sajandil kulus aega 1649 aastani kui Venemaal hakkas kehtima Lääne- Euroopa seadusandluse analoog. Tsaar Aleksei Mihhailovitsi poolt välja antud seadus näitab, kui mahajäänud oli Vene õigusareng Lääne- Euroopaga võrreldes. Tsaari poolt välja antud seadus koosnes nimelt Russkaja Pravdast võetud reeglite ja mitme
annaabi.ee 
