Jumalapilt muutub lastel vanusega: 1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel. Seepärast nimetas ta antud astme muinasjutu astmeks. 2. Realistlik aste jääb vanusesse 6-11 aastata. Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse Jumalat seletama ja ta omandab konkreetsema ja inimlikuma kirjelduse. Lapsed hakkavad julgemalt kasutama ka usulisi sümboleid. 3. Individualistlikul astmel alates teismeliseeast muutuvad inimeste jumalakirjeldused ja jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda
(Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust. Armastav jumalakujund seevastu näeb kannatuste kasvamise ja sisemise küpsemise võimalust.) Samuti on näidatud, et positiivne jumalakujund on seotud kõrgema enesehinnangu ja enesetõhususe hinnangutega. Samuti näevad eri vanuses lapsed jumala kujundit erinevalt e. ettekujutus jumalast on erinev. Mida vanemaks saadakse, seda enam hakkab jumalapilti võtma isikupäraseid jooni. Inimeste jumalakirjeldused muutuvad usulistest sümbolitest sõltumatuteks. Hilisemad uurimused on toonud esile mitmeid detaile ja seoseid jumalapildi kujunemisel, kuid arusaam põhisuundumusest on jäänud samaks. Religiooni teismeeas mõjutavad ennekõike kolm valdkonda: kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Selgub, et teismeliseeas toimub mitmeid usulisi ümberhindlusi. Põhja-Ameerikas on näiteks täheldatud, et teismeeas suureneb nende inimeste arv, kes kahtlevad Jumala olemasolus