(Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine)
Tekib küsimus, mida ma tõsikindalt tean, millele saan toetuda, ükskõik kui kaval see ,,kurivaim" ka ei oleks. Kujutlusi ja tajusid saab meis tekitada ainult siis kui me oleme olemas mõtleva olendina. See geniaalne üksikidee on kogu tema filosoofia aluseks. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Uskus ka kaasa sündinud ideedesse. Üheks oli jumalaidee, see on ülim täiuslikkus. Kuna inimene on ebatäiuslik olend, ei saa ta välja töötada jumalaideed, mis on ülim täiuslikkus. Uskus, et ka tema idee cogito, ergo sum, on samuti kaasasündinud. Keha ja vaimu probleem: Hing on mõtlev ja ainult mõtlev mittemateriaalne substants (kategooria, asja olemus). ,,Mina" eksisteerimise aluseks ongi mõtlemine. Hing ei ole ruumiline ega materiaalne, mis erineb täielikult meie kehast. Meie teadmised hingest on suurema kehtivusega, kui teadmine kehast. Hing on ka ilma kehata see, mis ta on. Hing mõtleb ka unes ja loomulikult on hing primaarne
annaabi.ee 
