sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt
maa eelkõige elav olend, kes magab, valutab, rasestub, sünnitab, kasvatab kõik söögiks ja joogiks, nutab ning isegi vihastub inimeste peale nende pattude tõttu. ,,Tervitus Emade-maa poole, Uku poole, Maaema poole, kes vee sünnitab" (Heintalu. 2006b:18). Vene keeles on sõna Maa naissoost, sümboolikat determineerivad sellised mõisted nagu emalikkus ja viljakus, maa ,, , "54. Iidsest ajast vastandus Maa Taevale: ,, - , - !"55. Ristiusu levikuga hakati Venemaal seostama Maad Jumalaemaga. Maa poole pöörduti nagu pühaku poole ning paluti abi ja lunastust: ,,, , !"56 ( 2002: 181). Eestikeelsetes epitaafides on maa eelkõige muld. Peamiselt väljendab sümboolselt surma funktsiooni, mis võttis küll surnu endale, kuid mälestusi ära võtta tal ei õnnestu: ,,Muld mälestust ei mata", ,,Kuigi läksite igaveseks, mälestus on jääv. Muld ei seda matta suuda, meelde meile jääte"