konsul Publicola, et lõigata neil tee pääsemiseks ja Apuuliasse tagasiminekuks. Teada saanud vaenlase kavatsustest, kiirendas Spartacus oma edasiliikumist ja tahtis rünnata enne Publicolat. Kuid ta sai teada, et Gellius ei ole veel teele asunud ning otsustas edasi minna, lootes kohata Clodianust ja temaga võitlusesse asuda. Juba mõnda aega oli Enomaios märgatavalt muutunud ja mitu korda näidanud, et ta ei tunne enam endist lugupidamist ja armastust Spartacuse vastu. Enomaiose jultunus ja õelus oli sisendatud Eutybise poolt, kuid ta tundis et see viha kustub kohtumisel Spartacusega. Spartacus kutsud Enomaiose enda juurde ja pärast natukest sõimamist sai Enomaios aru, et tal pole Spartacust millegagi süüdistada. Pärast vabandusi ja andeks andmisi, tuli Spartacuse juurde Artorix, teatades Publicola saabumist viie päeva pärast. Pärast õhtust söömingut Enomaiose telgis, tuli Eutybis tema juurde ning hakkas jälle
XVIII peatükk Konsulid sõjas. Camerinumi lahing. Enomaiose surm Pärast kümnepäevast rännakut pelignide maale jõudes sai traaklane teada, et konsul Lentulus Clodianus kogub Umbrias umbes kolmekümmne tuhande mehelist sõjaväge, et panna tal kinni tee Paduse juurde. Ümberkaudsete linnade orjad, kes ei julgenud põgeneda gladiaatorite laagrisse, osutasid traaklasele suurt kaasabi spionaaziga. Spartacus kutsus Enomaiose enda juurde. Enomaios oligi just parasjagu sisseastumas. Tema jultunus ja õelus oli sisendatud Eutybise poolt. Pärast omavahelist vestlust sai Enomaios aru, et tal pole traaklast milleski süüdistada. Pärast vabandusi ja andeks andmisi, tuli Spartacuse juurde Artorix, teatades Publicola saabumist viie päeva pärast. Õhtul hakkas Eutybis Enomaiost Spartacuse vastu üles ässitama, mille peale mees sai väga kurjaks. Naine puhkes nutma ning mees muutus jälle leebemaks, ega suutnud iludust nutmas näha. Ta jäi kurtisaani
annaabi.ee 
