täisealine. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid kahtlemata otsustavalt kaks seika: 1) Süüdistuse ebamäärasus, mida suurendas poleemika Sokratese isiku ümber. 2) Sokratese esinemine kohtu ees, mida on iseloomustatud trotsliku ja järeleandmatuna, isegi jultununa. Sokratese kõnes ei leidu andekspalumise raasugi. SOKRATESE TARKUS Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ja arutlema maailma ehituse ning algelementide üle. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme: filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.
süü või süütuse poolt need 501 ateenlast, kes tolleaegse õiguspraktika kohaselt olid valitud loosiga- otsustama maailmaajaloo kuulsaima filosoofi saatuse üle. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust, häälteenamusel põhinevat hukkamõistu, mõjutasid kahtlemata otsustavalt kaks seika. Esiteks: süüdistuse ebamäärasus, mida suurendas poleemika Sokratese isiku ümber. Teiseks: Sokratese esinemine kohtu ees, mida on iseloomustatud trotsliku ja järeleandmatuna, isegi jultununa. Sokratese kõnes ei leidu andekspalumise raasugi. Mehed, kes esitasid süüdistuse Sokratese vastu, olid- on selles võimalik vahelda?- auväärsed kodanikud. Nad olid sügavalt mures selle vimlise hukatuse pärast, mida Sokrates nende arvates enda ümber külvas. Meeste motiivides ei sobi kahelda; nad toimisid oma parima äratundmise järgi. Kas Sokratest ei oleks saanud sundida loobuma avalikust filosofeerimisest? Kas ei oleks piisanud 7
annaabi.ee 
