Pigem loob ta näidendeid, kus pole mingisugust ühtlust ei tegelastes, mälestustes, süzees ega ajas. ,,Mul on tunne, et maailm - võib rikki minna nagu masin," ütles ta. Tema näidendid peegeldavad seda tunnet ning on olemuselt ülinaljakad, kuid samas hirmutavad (4, 122). 5 4. JEAN GENET Jean Genet' (1910-1986) loomingut läbivad maski- ja rollimängud ning selles heiastub artaud'liku julmuseteatri jooni. ''Teater teatris''- tehnika abil loob ta reaalsuse mitmekordseid peegeldusi: iseenesest teatraalne tegelikkus peegeldub mängus, milles omakorda eristub tõelisuse ja mängu tasand jne. Sageli on tegelasteks ühiskonnast välja tõugatud või allasurutud inimesed, mis toob näidendisse võimu motiivi (1, 353). Genet on täiesti ainulaadne kirjanik, kes liikus oma üksildast rada läbi prantsuse kirjanduselu sama tavaarusaami trotsivalt, kui ta elas oma äärmustesse kalduvat elu
Tema olulisemad näidendid on ,,Vahetus", ,,Kespäevalahe" ja ,,Maarja kuulutamine" Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda. Tema kirjutistes kõlab jõuliselt teatri iseseisvuse nõue. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Artaud püstitas julmuseteatri loosungi. Julmuseteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ning vapustama vaatajat. Bertoilt Brecht uskus, et inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab- pole olemas ,,inimest üldse" väljaspool ühiskonda. Selleks, et inimest muuta, tuleb muuta ühiskondlikke suhteid. Ekspressionistide abstraktse ,,uue inimese" asemel kujutab Brechti teater muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Peategelaseks on Brechti teatris
annaabi.ee 
