4. Tegelaskujude analüüs 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis Napoleon peategelane; siga, kes võimu farmis enda koondas. 2. Tegelase iseloomustus Peale ülestõusu oli Napoleon Lumepalli kõrval teine, kes predenteeris juhi kohale. Napoleon oli alati napisõnaline ja kindel. Võimuvõitluses liidri positsiooni pärast treenis enda kasutusse 9 koera, kellega oma üle oleku kindlustas. Tema tõelist palet tõelise julmuri, kes millegi ees tagasi ei kohku, näeme brutaalsel tapmisel, mis aset leiab. Ta laseb tappa neli siga, kes otsuste peale, et iga pühapäevased miitingud ja arutlused ära jäetakse protesteerisid. Hukatakse veel kanu ja hani, kes sarnaselt sigadele kõik süüks pandu ja omaks võtavad. Napoleon on kohutavalt ahne, see ilmneb iga kord, kui sead mõnda animalismi põhimõtet rikuvad. Alustades sellest, et algselt olid kõik loomad võrdsed,
Joan on üsna kergemeelne naine ning valib neid hoolimatult. Kui Ravic naaseb, leiab ta Joani uue mehega ning on äärmiselt pettunud taaskord oma elus. Nii Ravic kui Joan armastavad veel teineteist, kuid nende omavaheline lõhe on liiga suur. Ometi ei suuda nad suhet päris ära samuti unustada. Samal ajal ilmub välja gestaapo-ohvitser Haake, kellele Ravic põhjustatud piinade eest kätte tahab maksta. Ta kasutab ära ohvitseri naistehimu ning bordelli asemel sõidutab julmuri hoopis metsa. Ravic tapab Haake'i ning peidab kõik jäljed, mõrvar tunneb isegi rahulolu tehtu pärast. Joani tollane elukaaslane ähvardab naist relvaga ning kogemata tulistab teda. Kui Ravic kohale jõuab, on juba hilja, ta armastatu Joan sureb. Viimane stseen tõestab, et Ravic ja Joan armastasid üksteist tõeliselt. Ravicit on haaranud jälle ükskõiksus kõige suhtes ning ta ei leia elu mõtet. Mees on väsinud põgenemisest. Sõja puhkedes laseb Ravic viia end Prantsusmaa
annaabi.ee 
