kodukülla. Ta laseb proua Renal´tit. Naine jääb küll ellu aga Julien mõistetakse surma. Vanglas külastavad teda palju ja Mathilde käib seal väga tihti. Isegi proua Renalt tuleb sinna, kes kahetseb oma kirja ja ta käsib oma mehe käske tühistada, kes ei ole enam linnapea. Aga siiski Julien läheb varsti giljotiini alla ja ta sureb väärikalt, see oligi ta ainuke hirm, ta kartis ,et ta sureb vääritult. Proua Renalt lubas, et ta ei võta endalt elu sellepärast, et juline surnud aga siiski proua sureb natukese aja pärast. Juline- 19 aastane noormees on väga isekas ja mõtleb kuni surmani ainult endale. Tal oli raske lapse põlv, isa oli tal puusepp, kes pidas teda logardiks. Vendade käest sai ta alatihti peksa ja selle pärast ta põlgas oma perekonda. Ta oli aga väga tark, ta armastas väga lugeda raamatuid ja ta mõtles oma käigud kõik pikalt ette. Teda ei huvitanud mis vahentitega ta järjest kõrgemale suudaks tõusta ühiskonnas
esemetele kinnitunult suurte rühmadena koos. Üksiku niidi läbimõõt on 0,01...0,045 mm. Väliskuju Hu lkra kn e niitja s ro h e lis t vä rvi ve tika s . Niid id ka s va va d s a d a d e ka u p a ko o s , kin nitu va d ve e s o le va te le e s e m e te le . Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja la iu s e s u h e o n 1 /3 ...1 /2 . Ig a s ra ku s p e a le a lum is e o n vö ö ku juline kro m a to fo o r. Alum ine ra kk o n ko h a s tunu d kinnitum is e ks . Paljunemine P a ljune b nii ve g e ta tiivs e lt kui s ug ulis e lt. Ve g e ta tiivs e lt võ ib p a ljune d a niitid e tükike s te g a võ i rä nd e o s te g a . Levik ja ohtrus Vä g a ta va line ve tika p e re ko n d ko g u m a a ilm a p uh ta ve e lis te s vo o luve e ko g ud e s . Kasvukoht
miste srrealism looja juhuseosed, alateadvus kirjavahemrkideta luule(ESIMENE!) graafiline luuletus Ekspressionism-vljendab elamusi, kunstniku elamusi rhutav vool kunstis, kirjanduses Levik:saksamaa, austria-ungari Kestvus:1910-14, 1918-20nd keskp Miste:kasut. Kunstis juba 19. Saj., htne vool 1910 Sisu:vahendab kaasaegse inimese elutunnetust, nrvilist kaasaega, vaatab, elab lbi, otsib, maailma keskprasus on igahe mina Keel:paatos(emotsioon), juline, omadussnad, hatused ELUTUNNETUS Traagiline:esit. Sngeid ja vikaid elupilte, kritiseeritakse hiskonda Masendav:suurlinn, sda, agul lahinguvli, vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased, kejused, nlgivad lapsed??? Inim.:inimese mina lagunemine, tehnika rhub inimest Tehnika:tehniseeritud kaasaeg rhub inimest, in on muutunud suurlinna elutempo, kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal,
laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon
väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromtne ning ühendab endas nii mängu kui ka loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte aga kunstiline tulemus. Terapeut saab valida nii muusikat kui ka instrumente vastavalt kliendi eeldustele ja vajadustele ja mnikord klienti mängimise ajal ka pedagoogiliselt juhendada. Muusika on juline keel, milles on vimalik väljendada ja läbi töötada neid tundeid ning kogemusi, mida snadega väljendada ei ole vimalik. Kui klient ei taha vi ei saa verbaalselt suhelda, on muusika ohutu pelgupaik, kus on vimalik edastada seda, mida ise soovitakse. · Retseptiivne muusikateraapia Retseptiivne muusikateraapia phineb muusika aktiivsel kuulamisel. Toetutakse muusikaesteetilistele teooriatele, mille järgi muusika dünaamiline
annaabi.ee 
