esiteks tiigi äärde, kus hüppas kogu hooga külma vette. "Oh, kui vaid isa mind praegu näeks!" naeris ta õnnelikult ja ujus paar ringi. "Tere-tere, kena leedi!" kostus äkki kaldalt. Juliette haitis sinna ehmunud pilgu, kuid nähes koka poega oma sõpradega rahunes taas. "Teddy!" hõikas ta vastu ja lehvitas käegagi. Noormees paistis üsna jahmunud, samal ajal kui ta kaaslased naerma puhkesid. Lõpuks, raevust täitsa punane poiss tormas vette ja haaras Juliettel juustest. "Ah või "Teddy" kohe? Kelleks sa ennast pead, va lit..." Tüdruk ei jõudnud piuksatatagi, kui juba oli ta oma päästja käte vahel ja kokapoiss nägupidi kaldamudas. "Käed eemale, Tedric!" sõnas kare hääl. Juliette tõstis silmad ja nägi, et kõneleja on keegi noor mees, kes oli küll riides kui hulkur, kuid kergus, millega ta tüdruku veest oli tõstnud, kõneles võimsast jõus ta musklites. Poistekamp aitas oma kaaslase veest välja ja tundmatut sajatades kompisid nad
ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile ütleksid, mis viga. Mai ja Miina rääkisid, et nende mehed olid käinud Mahtras ning Päärn oli saanud vigastada ning nad paluvad andestust parunilt. Parun ütles, et kuna nad olid seal mässanud, siis ei saa ta neile andeks anda. Kuid Mai ja Miina hakkasid selle peale nutma. Herbert märkas, et ka Juliettel pisarad voolavad. Juliette ütles, et see oleks ta viimane soov, et Herbert aitaks neid inimesi. Juliette ütles, et ta mõtleks nende emadele, kellel poleks siis enam toitjaid. Herbert nõustus. Järsku oli kuulada õuest marssimise häält soldatid olid kohale jõudnud. Miina ja Mai läksid metsa ja kutsusid Päärna ja Jüri mõisa. Herbert küsis neilt, et kas nad oskavad puutööd. Mõlemad jaatasid. Herbert andis neile veel kirja, et nad saaksid minna uut mõisa
ütles, et preili Marchand ootab teda. Herbert astus sisse. Juliette rääkis talle seda, mis Mai oli talle rääkinud. Juliette kutsus sisse Mai ja Miina, et nemad ise Herbertile ütleksid, mis viga. Mai ja Miina rääkisid, et nende mehed olid käinud Mahtras ning Päärn oli saanud vigastada ning nad paluvad andestust parunilt. Parun ütles, et kuna nad olid seal mässanud, siis ei saa ta neile andeks anda. Kuid Mai ja Miina hakkasid selle peale nutma. Herbert märkas, et ka Juliettel pisarad voolavad. Juliette ütles, et see oleks ta viimane soov, et Herbert aitaks neid inimesi. Juliette ütles, et ta mõtleks nende emadele, kellel poleks siis enam toitjaid. Herbert nõustus. Järsku oli kuulada õuest marssimise häält soldatid olid kohale jõudnud. Miina ja Mai läksid metsa ja kutsusid Päärna ja Jüri mõisa. Herbert küsis neilt, et kas nad oskavad puutööd. Mõlemad jaatasid. Herbert andis neile veel kirja, et nad saaksid minna uut mõisa