eeskuju ja seega kõige mitmekülgsemate huvide koondumine ühte isikusse. Need kolm olid O. W. Masing Äksis, J. H. Rosenplänter Pärnus ja J. W. L. Luce Kuressaares. Neljandana võiks lisandada veel ühe, kelle elukoht oli väljaspool Eesti piire ja kes otseselt ei võtnud osa siin tehtavast tööst, kes ei mõistnud vist eesti keeltki, kuid kes oli nende kolme ja veel väga paljude teistegi ergutajaks, julgustajaks ja kui tarvis, siis maa kõrgemate võimupidajate juures nende eestkostjaks. See mees oli Liivimaa kindralsuperintendent K. G. Sonntag Riias, kelle laialdasest 11 organiseerimistööst annab tunnistust tema ainult osaliselt säilinud, kuid ikkagi veel tuhandeid kirju sisaldav kirjavahetus. 10. K. J. Peterson: a) mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum,
Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine Heiki Vilep hakkas luuletusi kirjutama algklassides. Niikaua kui ta ennast mäletab, on ta alati midagi sahtlisse kirjutanud. Hulk energiat on läinud laulusõnade tegemisele, mille arvuks hindab ise umbes 300. Paraku ei ole valdav enamus ansamblite kirjule seltskonnale tehtud lauludest säilinud ei teksti ega salvestusena. Sihipärasemalt hakkas Vilep luulet kirjutama kahekümneselt. Sellal kirjutatud luulet ilmus 1980ndatel ajakirjas Pioneer. Esimeseks julgustajaks oligi Pioneeri toimetaja Leelo Tungal, kes soovitas hakata ka raamatu peale mõtlema. Paraku ei jõudnud Vene armees teenitud 18 kahe aasta jooksul täiskirjutatud vihikutest Eesti pinnale ühtegi. Palju kirjutatust läks kaduma ka pideva kolimise tõttu. Vilepi luuletusi avaldasid 1988. aastal ka ajakirjad Noorus (rubriigis ,,Esimene trükiproov") ja Vikerkaar.