sideohvitser ja mõned saklastest majandusallohvitserid. Pataljonid kandsid mitmesuguseid nimetusi nagu Abteilung, Sicherungs Abteilung. Alates 1943. aasta detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politseipataljon nr... Esimene politseipataljon (nr 29) formeeriti 5. novembril 1941 Tallinnas majot Johann Peikeri juhtimisel (530 meest). Julgestusgruppid: Korralduse nende formeerimiseks andis kindralooberst Georg von Küchker (1881-1968). Julgestusgruppidesse astunud meestega sõlmiti aastane teenistusleping. Iga julgestusgrupp (JG) koosnes 657 mehest, kellest 57 olid staabi koosseisus, 600 meest jagunesid neljaks kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. 1941.-1942. aastal formeeriti eestlastest 6 JG. o JG 181 Tartus ja Põltsamaal, ülem: August Vask. o JG 182 Viljandis, Tartus ja Põltsamaal, ülem: Richard Tammemägi o JG 183 Pärnus ja Paides, ülem: Hermann Stockeby
Idapataljonid ja julgestusgrupid Kui Saksamaa ja Nõukogude venemaa II maailmasõja ajal omavahel taas tülli keerasid ja oma rahulepet murdsid oli eestlaste seas tunda kergendust. Saksa väed liikusid meeletu tempoga Idarindele. Kolm päeva peale konflikti puhkemist vallutati juba Kaunas ja peatselt oldi Eestis väljas. Kohe peale Saksa relvajõudude saabumist siia algas eesti rahvusväeosade loomine. Algas ka vabatahtlike värbamine Wehrmachti 16. ja 18. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941. aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler, kes varsti tõusis armeegrupi „Nord“ ülemjuhatajaks. Algselt loodi mitmesuguseid üksikpataljone, näiteks julgestuspataljon, idapataljon, kaitsepataljon ja politseipataljonid ja ka üksikkompaniisid. Nende ülesanne oli tagalajulgestamine, põhiliselt väegrupile Nord. Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti
annaabi.ee 
