mida me peame lahendama, teeme seda); Juhtnöörid paremaks kuulamiseks (Krips 2011): Ei tohi teeselda mõistmist: kui tähelepanu läks hetkeks mujale, rääkija ei väljendunud ennast selgelt , siis öelda nt: -Ma ei suutnud sind jälgida, palun räägi sellest veel kord... Ei tohi öelda rääkijale, et teate täpselt, mis tunne tal on: see takistab rääkijal esitada täiendavaid detaile. Peab varieeruma oma vastuseid: kui üks ja õige vastus puudub, vastata saab vaikusega, julgestusega (naeratus, puudutus jmt), ümbersõnastamisega; keskenduda tunnetele; valida tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna: tunnete peegeldamisel on lisaks õige emotsiooni äratundmisele vaja tunda ka selle tugevust, nt halvem variant on : -Sa oled väga vihane, parem on : -Sa oled endast väljas. Kasutada empaatilist hääletooni: soojust annab edasi madalam, sügavam hääletoon ja aeglasem kõne; Püüda konkreetsuse ja olulisuse suunas: on kolm võimalust toetada kliendi
116 Määratud objektil: ●● pannakse välja vaatluspostid; vajadusel-võimalusel lisandub patrulli kaasamine nii, et kogu objekti saaks vaatluse all hoida. Ülesande andmisel määratakse jagudele: ●● liikumistee objektile või lahingupositsioonile, mille meeskond peab, kas läbi vaatama või hõivama;piirkond, mille meeskond peab läbi vaatama;toetusmeeskonna lahingupositsioon. Irdumispunktist liigub iga meeskond oma julgestusega mööda vali- tud või etteantud liikumisteed: ●● toetusmeeskond hõivab lahingupositsiooni ja teatab oma valmisolekust; piilkonnad liiguvad piirkonna välisservale; jalastutakse; masinad jäetak- se julgestuskoosseisuga maha; samal ajal ülejäänud isikkoosseis kont- rollib määratud objekti. Objektiluure läbiviimisel rühmitatakse üksus reeglina järgmiselt: ●● üks või kaks toetusmeeskonda, kes käsu peale tagavad vaatlejatele tu-