Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa. Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!» Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha!» Lesknaine annud, ja Kalevipoeg pannud kõik ta söögimoona nahka. Siis läinud heinamaale. Pole aga mitte üksi kõik heina natukese ajaga maha niitnud, vaid ka kõik puud, põesad, kannud ja mättad siledaks teinud. (Kuremäe, 1896) Kalevipoja kalm Folklorist prof. Eduard Laugaste kommentaaride kohaselt on Kalevipoja haua paigaks enamasti Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub
8. Ise läks vissiga linna 9. Jaan jakuga, Jakob pätsiga 10. Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud 11. Kapsamaarjapäeval on kurg kuhjapesas, haug ojasuus ja siga läheb pälve peale 12. Kanadega magama, sigadega üles 13. Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu 14. Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske, siis ol'li palovasigal metsä õigus 15. Paha siga, parem õnn 16. Palju siga lagastavad lakke vedelaks 1. Aasta ja laps, see naise taks 2. Armas ema, armsad lapsed 3. Mida armsam laps, seda kibedam vits 4. Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga 5
annaabi.ee 
