- entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust; - on üks võimalikke arengustsenaariume. 6. Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel): - haigused ja tervis, väikelaste suremus; - heade tehnoloogiate piiratud levik; - linnastumine; - autostumine. 7. Säästva arengu mõõtmed: - majanduslik; - sotsiaalne; - keskkonnaalane; - poliitiline; - julgeolekuline. 8. Säästvat arengut häirivad tegurid: - majanduslikus tegevuses ei arvestata sotsiaalset mõju ja keskkonnahoiu hinda; - uuringutele mittetoetuvad poliitilised otsused - õiguslik nihilism - muutuvad looduslikud tingimused. - 9. Eestis võeti säästva arengu seadus vastu: - 1992; - 1995; - 2001. 10. Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” eesmärgid on:
kaubelda kõigi maailma maadega. Olgugi et meie kaubandusstatistika ekspordi-impordi sihtmaade nimekirjades esinevad vist küll peaaegu kõik maailma maad, näib lõviosa meie majandussuhtlusest siiski lähinaabritega, pluss mõni suurem riik väljaspool Euroopat. Sama aga ei saa öelda näiteks meie julgeolekuhuvide kohta. Balkani poolsaarel, Afganistanis või Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on oma missioonidega selge näide, et julgeolekuline globaliseerumine on juba laiema haardega kui kaubavahetus. Sama võib väita kliimamuutuste (kui need tõesti inimeste tekitatud on) või haiguste leviku kohta. Kui vastandada kaubandust muude üleilmastumise valdkondadega, võime näiteid tuua ka migratsiooni kohta. Erinevatel põhjustel (mis enamasti küll puht majanduslikku laadi) ei suundu täna veel Eesti poole immigrantide ja asüülitaotlejate vool Sahara-tagusest Aafrikast või Aasia vaesematest riikidest
annaabi.ee 
