Muidugi on võimalik ka otsene ISIS-e võitlejate maskeerumine põgenike hulka, mis suurendab veelgi kahtluseid „lahtiste uste 2 poliitikale.“ Samuti tasub muret tunda ka EL-i kodanike pärast, kes mingil põhjusel on radikaalse Islamiideoloogiaga kaasa läinud. Paljud neist on jõudnud isegi Süüria lahinguväljadele. Naastes kujutavad nad endast aga suurt ohtu meie turvalisusele. Riskide leevendamiseks on paljud kutsunud üles suuremale julgeolekualasele koostööle riikide vahel. Lisaks julgeolekuküsimusele on EL teelahkmel ka üleüldise juhtimisstiili mõistes. Nimelt on kritiseeritud tugeva eestvedaja rolli ning strateegilise nägemuse puudumist. Mõistagi on Brexitiga EL-s üks suurriik ja eestvedaja jällegi vähem. Kui saksamaa kantsler Angela Merkel on mänginud keskset rolli tegelemisel rände-, Ukraina ja ka eurotsooni kriisiga on talle ette heidetud otsustavuse puudumist. Mõned kriitikud on vastupidi etteheitnud EL-i
riigi vastu ning see tegi meid märgatavamaks maailmale. Suurt usaldust Eesti riigi ja kodanike vastu näitas ka USA otsusega viisavabadust laiendada. USA viisavabadus turismi- ja lühiajalisteks ärireisideks hakkab kehtima alates 17. novembrist. See muudab reisimise senisest oluliselt turvalisemaks ning Eesti kodanikele ka märkimisväärselt lihtsamaks. Viisavabaduse laienemine pole hea vaid neile, kes soovivad reisida, vaid ka Eesti ja USA julgeolekualasele koostööle. Liitumisel Euroopa Liiduga on veel üks väga suur pluss, milleks on erinevad rahalised toetused. Struktuuritoetus on eraldatud Eestile ELi poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Eestile eraldati perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses.
annaabi.ee 
