1989 suurim naftatankerinnetus Alaska lähedal, veerand miljonit barrelit voolab merre. 1991 Iraagi sda. Ühendriigid kasutavad esimest korda SPR-i varusid. 2000 Saksamaal Clausthalli ülikoolis räägib Dr. Campbell naftatipust ning avaldab muret vimaliku sjalise interventsiooni pärast Lähis-Idas. 2003 II Iraagi sda. Esimesena vetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis asuv Iraagi naftaministeerium. 2004 Jukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi Araabia kasvav ebastabiilsus. Nafta hind maailmaturul ületab 50 dollari taseme. Naftareostus ja selle tagajärjed Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all
Thbilisi säärase otsuse puhul mängisid määravat rolli pikka aega kestnud Venemaa provokatsioonid. Gruusia eksperdid seadsid aruande usaldusväärsuse juba enne selle avalikustamist kahtluse alla, sest nende sõnul üritas Venemaa komisjonis kuuluvate Saksa diplomaatide otsust korduvalt kallutada. Gruusia tunnistati mitte-ametlikult algatajaks. Arbitraaž leidis 18. juulil langetatud üksmeelses otsuses, et Venemaa sundis Jukose pankrotti ja müüs firma varad poliitilistel eesmärkidel riigifirmadele, ning peab maksma hagejatele 50 miljardit dollarit, ütles hagejate advokaat Emmanuel Gaillard. Euroopa inimõiguste kohus langetas otsuse, millega kohustati Venemaad maksma Jukose endistele aktsionäridele umbes 1,9 miljardit eurot. Otsus muutus lõplikuks detsembris pärast seda, kui Venemaa taotlus arutada asja kohtu suures kojas lükati tagasi. Praeguseks tükeldatud naftafirma Jukos juht Mihhail