– Võrdlusgrupid – Juhuvalik • Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel • Miinus: – Üldistamine ei ole alati võimalik – Laboratoorne ≠ reaalne • Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida – Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest: – Korrelatsioonanalüüs – Katkestatud ajaseeriad – Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta • Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks
Kokku valimis 42,5% 55,2% 97,8% 2006.a. uurimuse läbiviimisel kasutati ankeetküsitlust, kus ligemale ½ küsimustest kordasid 2000.a. kasutatud küsimusi. Küsitlus viidi läbi TNS Emor–i poolt korraldatavate omnibuss-tüüpi uuringute raames. Küsitletavate valim oli moodustatud „isekaaluvana“, st kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti juhuvalikuga asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Valiku baasiks oli Rahvastikuregister. Igas esmases valikuühikus valiti seejärel teisesed valikuühikud – inimesed. Küsitletavate valikuks valimipunktis kasutati lähteaadressi
annaabi.ee 
