kondoomi iga vahekorra ajal ainult 15% - 38% seksuaalselt aktiivsetest noortest (Anderson jt 1990). Uurimused on näidanud, et suure riskiga seksuaalkäitumine esineb tõenäolisemalt inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4
ehk nn.segiajavaks muutujaks``cofounding variable``.Segiajavaks sellepärast,et eksperimentaator ei saa olla kindel,et tulemused võlgnevad``tänu`` sõltumatule või välisele muutujale või mõlemale korraga.Seega on tulemused ebaveenvad ja eksperimenti tuleb korrata sel moel, et ellimineerida sõltuvust välisest muutujast. Seega võiks segavaks muutujaks lugeda ehk seisukohta, mida võis omada testis osaleja, kelle jaoks oli juba eeldatud hoiak juhuvahekorra kohta, mis võis tuleneda tema kasvatusest või religioossetest tõekspidamistest 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Kui lähtuda sellest, et eksperimendi läbiviijad olid juba oma varasemate uurimistööde põhjal eeldanud ja püstitanud teatavaid hüpoteese, siis võiks seda kaudselt ka kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et
annaabi.ee 
