Sealt tulevadki "igavesed mässajad". Kõige tavalisem neil puhkudel on suutmatus luua pikaajalisi püsisuhteid perekonda. Neil on raske tunnistada teistes üheaegselt nii heade kui halbade joonte olemasolu. Neil on raske andestada ka tühiseid eksimusi. Kogedes ikka ja jälle, et keegi pole täiuslik, tekib pettumus inimestes, kibestumus, eemaletõmbumine, mõnikord ka soov maksta kätte kõigile oma elu õppimata tükkide eest. Enesehaletsus viib enesehävituseni juhusuhetes või alkoholis. Omamoodi on enesehävituslik ka enda matmine töösse, asjadesse, rahasse. Noorukiiga on õppimise iga. Õpitakse kõike ise läbi elades, vaid oma vigadest. Alles pärast jõuavad kohale vanemate varasemad õpetussõnad. Just selliselt elutarkus elutarkuse vastu hakkavad kujunema ka uued suhted vanematega täiskasvanute võrdsed omavahelised suhted. Tõeline perspektiivitunne areneb muidugi hoopis hiljem, pärast neljakümmet. Kui aga esmane vastutustunne ei ärka 20
vajalik kontroll umbes 3 kuu tagant. Oluline on turvaline seksuaalkäitumine, kondoomide kasutamine, juhuslike vahekordade vältimine jne. Nakkuse kahtlusel tuleks julgelt pöörduda arsti poole. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Õendusprobleemid: · Riskialdis käitumine, mis on tingitud enese/teiste tervise mitte väärtustamises ja väljendub vähestes teadmistes suguhaiguste levikus, juhusuhetes, kaitsmata vahekordades. · Naha terviklikkuse kahjustuse risk, mis on tingitud naha mikrovigastuse kaudu organismi tunginud spiroheedi tekitatud infektsioonist ja väljendub epidermise ja dermise muutustes/kahjustustes. · Ülemäärane stress, mis on tingitud haiguse raviga kaasnevatest nõudmistest/kohustustest (partnerite teavitamine, ravil käimine) ja väljendub pingetundena, surutustundena.
annaabi.ee 
