Lev Tolstoi · Pärast surma saad sa selleks, kes sa olid enne sündi. Arthur Schopenhauer · Suurim õnn on veendumis, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata. Victor Hugo · Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Oscar Wilde (,,Dorian Gray portree") · Oodates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena. Voctor Hugo · Võitjad ei usu juhustesse. Frederich Nietzsche · Meie homme on meie endi teha. Toomas Hendrik Ilves
· Naise tõttu halvale teele sattumine SISUKOKKUVÕTE: Raamjutustuses kõneleb autor reisist Hispaaniasse ajades taga ajaloolist Mondat. Teel kohtub ta kuulsaima maanteeröövli José Navarraga ning satub ühes linnas varguse ohvriks mustlastüdruk Carmeni käe läbi. Hiljem tagasi pöördudes avastab ta röövli vangis olevat ning kuuleb temalt kirjeldust, kuidas tavalisest baski provintsist pärit poisist sai kuulus salakaubavedaja, röövel ja mõrtsukas õnnetutesse juhustesse ning mustlastüdruku lummusesse sattumise tõttu. Õnnetule armastusloole saabub aga õnnetu lõpp ning masendushoos tapab José Carmeni, pärast viimase keeldumist koos uut elu alustada.
venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu. Elu on õpetanud, et juhustesse ei tasu uskuda. Enne igat head või halba otsust toimuvad tavaliselt vastase tähelepanu hajutavad manöövrid, vahest tehakse isegi petterünnak, et kõik seda tõrjuma tormaksid, seejärel toimub alles tegelik rünne, sageli hoopis sealt, kust keegi oodatagi ei osanud. Seega ka kõige rahulikumal hetkel, ei saa me eestlased hinge tõmmata, sest venelane hingab meile kuklasse.
Jumalikkus tähendab mulle midagi ülimat ning kõikvõimast ning jumal kedagi sellist, keda kõik kuulavad ning kelle reeglite ja tõekspidamiste järgi oma elu seada tuleb. Minu jaoks pole see aga selline uskumus varaint, kuna mulle ei meeldi kellegi teiste tõekspidamisi uksuda ja järgida. Samuti ei meeldi mulle loogika ja ratsionaalsuse puudumine. See aga paraku puudub minu jaoks enamikes religioonides, millega siiamaani tutvunud olen. Ma ei usu ka imedesse, pigem usun ma juhustesse ja kokkusattumustesse. Imedesse on viivuks alati ilus uskuda, kuid kahe jalaga maa peale tagasi tulles leidub reeglina kõigele seletus. Minu usus puuduvad reeglid. Puudub ülim olend, kelle poole pöörduda, sest minu usus on ülimaks olendiks inimene ise koos oma heade ja veadega. Et olla õnnelik tuleb kõigest võtta viimast, jättes kõrvale kahtlused ning skeptilise meele. Liiga hulluks muidugi minna ei tohi ning inimene peab endale leidma kindla koha siin elus ning õppima olema õnnelik
annaabi.ee 
