osas. Täielikus õigusnormi nähtub, et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik tagajärg), vastasel juhul S-riiklik sund. Täielikust õigusnormist nähtub, et kui T kajastub tegelikkuses konkreetsetel elulistel asjaoludel-S, siis kehtib S suhtes R. Seega on T tänu konkreetsetele S ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T juhustest. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2
See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.
osas. Täielikus õigusnormi nähtub, et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik tagajärg), vastasel juhul S-riiklik sund. Täielikust õigusnormist nähtub, et kui T kajastub tegelikkuses konkreetsetel elulistel asjaoludel-S, siis kehtib S suhtes R. Seega on T tänu konkreetsetele S ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T juhustest. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus" S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] 8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2
annaabi.ee 
