Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel
on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud. Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks. Müütiline mõtlemine väljendab end heterogeense repertuaari abil, mis on laiaulatuslik, kuid siiski piiratud. Müütiline mõtlemine on nagu teatav intellektuaalne bricolage (bricoleur - nn 'meistrimees'/'meisterdaja' kes teeb juhuotsi ja on mihkel iga töö peale, improviseerija selles mõttes). Kusjuures sellest hoolimata võib hiiglavaid saavutusi olla. Bricolage'il olevat mütopoeetiline olemus. Müütilise mõtlemise elemendid, (nagu bricoleuri kõigele kohandatav tööriistade kogu), on alati poolel teel tajuobjektide (mis on tihendalt seotud oma kontekstiga) ja üldmõistete vahel. Kujundi ja mõiste vahendajaks on märk (seos tähistaja, mõiste, ja tähistatava, kujundi vahel). Mõiste asendamisvõime on
annaabi.ee 
