komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm. Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada
isegi tsitaatsõnu liidetakse omasõnadele, jõudsalt levivad prefiksilaadse komponendiga liitsõnad ja prefiksituletised. * Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või struktuuriomasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. * Liitsõnad. Sõnaliitmine on lihtne protsess iga keelekasutaja jaoks uusi sõnu luua sobivate komponentide ja keeleomase mudeli järgi. Tekstisõnad on juhumoodustised ja enamasti kontekstisidusad, aga leksikonisõnadeks kujuneb neist vaid üks osa. Liitsõnamoodustus on eesti keeles produktiivsem kui tuletus. Liitsõnu on eestikeelsetes tekstides 12%, meediatekstides rohkemgi. Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. sõnaliitmine on eesti keeles nii hõlpus protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna
annaabi.ee 
