Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu ...
Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli. Ta aitas emal raha teenida ja samuti õpetas hästi Pukspuud. Ta oli tark ja tegi kalkuleeritud ja häid otsuseid. 3)Mida annab teosele juurde Penno tegelaskuju? Penno tegelaskuju muudab teose huvitavamaks. Ta oli hea korvpallur ja julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Tänu sellele muudabki Penno osalus kõik juhumised põnevamaks. Ka tema harjumus matkida õpetajate kõneviisi on märkimisväärne tegevus. Ta tegi seda niipalju, et raske oli kujutada ette tema enda ehedat kõnet. Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi, kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga.
annaabi.ee 
