eripreventiivseks karistusteooriaks. Positisvislik teooria, eriti positiivne eripreventsioon on ka tänapäeval suhteliselt tugeval positsioonil, on toeks kriminaalõiguse sotsiaalriiklikule funktsioonile. Kriitika: õigusriikliku aspekti silma pidades karistatakse kurjategijat juba nagu ette, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei paneks. Samuti ei räägi eripreventsiooni teooria karistustest midagi, mis annab võimaluse kehtestada tähtajatuid karistusi. Veel, juhukurjategijad, ettevaatamatusest kuriteo toime pannud isikud jne, ei vaja ümberkasvatamist ega resotsialiseerimist. Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 9 Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija
Impulsiivsus / elamuste otsimine / üliaktsiivne temperament on leidnud kajastamist paljudes kriminaalse käitumise arengut kirjaldavates nüüdisteooriates. Kriminaalse käitumise üks põhilisi isiksuse defekt on enesekontrolli puudmine.Veel üks temperamendi tunnusjoon, mida seostatakse kriminaalse käitumisega on negatiivne emotsionaalsus. Korduvkurjategijad kogusid negatiivse emotsionaalsuse skaalal kõrgemaid näitajaid kui alaealised juhukurjategijad. ( Saar, 2007, lk 68-71) 2.1.4 Genaloogilised uuringud Idee selle kohta, et kuritegevus leivib ühes suguvõsas, perekonnas enam kui teises, on väga vana. Kuritegeliku käitumise pärilukkuse probleemidega on tegeldud varastes suguvõsaloolistes (genaloogilistes) uuringutes, milles esimesena tuleks nimetada Richard Dugdale (1877) läbi viidud Jukes'i suguvõsa uuringut. Ta tegi kindlaks , et Max ja Ada Jukes'i
annaabi.ee 
