Võrreldes tänapäevaga, siis mehed olid endale ammu välja valinud naise, kellega ta oma edaspidise elu elab. Mees tegi kõike,et saada selle ainukese naise tähelepanu. Mehed hindasid naise, kuigi nende vaimne tasand oli väga erinev. Ei esinenud üheöösuhteid ega petmisi. Mees ja naine olid üksteisele truud. Kindlasti on muutunud naiste ja meeste õigused. Tänapäeval on naised ja mehed enam- vähem võrdsed. Naised on isegi haritumad kui mehed ja on teel juhtuvatele positsioonidele. Praegused statistilised uuringud näitavad, et meeste palgad on kõrgemad kui naisetel aga lähima kümmne aasta jooksul võib see täiesti vastupidi olla, sest naised jõuvad meestest vaimselt ette. 19.sajandil polnud naistel mitte mingisuguseid õigusi. Nad pidid tegema, seda mida mehed käskisid ja oligi kõik.
Majoritaarne valimissüsteeem- ehk enamusvalimiste süsteem. Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid juhtuvatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid ning lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus on et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mõnedes riikides saabki hääletada vaid nimekirja, mitte aga konkreetse isiku poolt
Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus. Sakslaste enamus pooldas natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks). Opositsioon oli väike ja killustunud: ei ohustanud natside võimu (nt vasakparteide endised juhid olid kas koonduslaagris või eksiilis). Natside riigihaldus Juhtuvatele kohtadele pääsesid vaid partei liikmed. Reziim ei funktsioneerinud nii perfektselt kui propaganda andis mõista. Probleemid: Mitmekordsed struktuurid (riigi ja partei omavaheline tööjaotus?). Suulised määrused jätsid parteilastele mänguruumi. Hitler soosis ebamäärasust teadlikult, kuna see andis talle manipuleerimisvõimalusi. Hitleri tujukus ja äkilised meelemuutused. Natside majanduspoliitika on edukas: töötus likvideeritakse. Hitleri majanduslikku
annaabi.ee 
