SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama
...............................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................12 2 Sissejuhatus Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla erinevate inimeste vahel juhtuvaga – sellega, mis ohustab suhteid. Räägitakse õhkkonna loomise kunstist – ühed inimesed oskavad seda totaalselt mürgitada, samas teised jälle rikastada. Hea õhkkonna kujundaja oskab alati ka raskes olukorras juhtida tähelepanu asjadele, mis on hästi. Tema tuppaastumisega tuleb kaasa justkui värske kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob
– viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga). (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast, õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit) (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine, laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip • Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles