veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust. GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS Eestis on gentrifikatsiooni uuritud vähe, peamiselt juhtumuuringute meetodil. Eestis algas gentrifikatsiooon alles pärast taasiseseisvumist, kui maa suundus riigi käest eraomandisse. Piirkonnad, mis olid soodsas asukohas ja mille elamud olid amortiseerunud ning odavad olid gentrifikatsiooniks justkui loodud .Gentrifikatsiooniprotsess on täheldatav praktiliselt kõigis Eesti linnasüdametes ja mitmetes linnaosades. Eestis on gentrifikatsiooni uuritud põhiliselt kultuuri-ehk tarbijakesksest teooriast lähtudes. Nii on
turundussõnumiga: tulge loodusesse, kaitske loodust; • arvestades erinevusi institutsioonides tuleb luua seire(andmete) kvaliteedikontrolli süsteem. Kui ametkondlikuid vastuolusid ei eksisteeriks võiks külastusseiret korralda ühes institutsioonis. Keskkonnaametis tuleks igal juhul säilitada külastusseire tehniline baas ja spetsialistide võimekus nn külastusseire juhtumuuringute teostamiseks; • külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel. Lisaks on vaja uuringuid, mille algatamisel tuleks valida referentsalad; • loendusandmete kogumine sagedusega külastajate arv ühes tunnis võimaldab külastajate käitumise ja muude tingimuste täpsemat seostamist; • kaitsealustel aladel/objektidel tuleb loendus- ja seireandmeid koguda kaitsekorraldust rahuldava täpsusastmega