Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk
advice is reliable?“ ajaloolist uurimust, samuti ka kirjeldavat ja analüüsivat meetodit. Ta uuris mõiste „eestvedamine“ ajalugu ning tulemuste põhjal tegi järeldused. Samuti kirjeldas ta oma artiklis head ja halba juhti ning analüüsis neid. Samuti tegi Robert J. Allio soovitusi, mida üks eestvedaja peaks endas arendama ja muutma, et olla veel parem. Alberto Silva kasutas oma artiklis „What do we really know about leadership?“ juhtumiuurimust. Avolio, Walumbwa ja Weber (2009) ning Nohria ja Khurana (2010) esitasid väga hea ülevaate uuringust teemal „Eestvedamine“. Tulemused näitasid, kui valed on arusaamad eestvedamisest ja selle ajendil asus Alberto Silva uurima: ● mis on eestvedamine; ● kas inimene on sündinud või loodud eestvedajaks; ● kas eestvedaja peab olema moraalne; ● kas eestvedamise stiil on oluline? Antra Line’i ja Anita Lasmane’i artiklis „Leadership, communication and union
annaabi.ee 
