Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti: Riigi kogu tegevuse jaotamine erinevateks riigi funktsioonideks FUNKTSIONAALNE VÕIMUDE LAHUSUS (A) . Sellest lähtudes on riigil järgmised põhifunktsioonid: Legislatiivfunktsioon Sisuks on üldkohustuslike ja abstraktsete õigusnormide loomine, loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena , so ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. Teostab parlament. Ekskutiivfunktsioon sisuks on õigusnormide rakendamine (primaarne rakendamine). Riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Eksekutiivfunktsioon on normide loomine, mis määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Selle funktsiooni teostamiseks moodustatakse haldusorganid (üks neist paljudest on nt valitsus). Täidesaatevfunktsioon jaguneb kaheks alajaotuseks 1. Valitsemine sisuks on eksekutiivpoliitika (riigi sise- ja välispoliitika) väljatöötamine
kõiki võimalusi demokraatliku ja efektiivse riigivõimu tagamiseks. Lähtudes funktsionaalsest võimude lahususest, võib välja tuua järgmised riigi põhifunktsioonid: 1) seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Selle sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T
kõiki võimalusi demokraatliku ja efektiivse riigivõimu tagamiseks. Lähtudes funktsionaalsest võimude lahususest, võib välja tuua järgmised riigi põhifunktsioonid: 1) seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Selle sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena, s.o. ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 3 Haldust saab seadusandlusest eristada eelkõige viimase materiaalse sisu kaudu (õigusnormide loomine). Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni sisuks ei ole õigusnormide loomine; 2) haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. A.T
annaabi.ee 
