projektide ettevalmistusprotsess on liiga kulukas (programmid nõuavad põhjalikku eeltööd, mille maksumus on kümned tuhandeid kroone). Enamuses KOV-des puuduvad arendusprojektidega tegelevad ametikohad. 2005. aastal läbiviidud uuringust selgus, et vaid 11% omavalitsustest on loonud ametikoha, mis tegeleb arendusprojektide käivitamise ja elluviimisega. Sama uuring on näidanud, et projekti ettevalmistuse kulukus on 21% juhtudelt on põhjus miks projekt jääb teostamata. 4) Nõrk koordimerimine erasektori tasandil. Kuna firmad on peamised innovatsiooni edendajad, nende roll on eriti oluline. Probleem on selles, et firmade aktiivsust innovatsiooni valdkonnas on raske ning erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on väikesed, sest innovatsioon on kallis tegevus. Seepärast Eesti innovatsioonipoliitika peab rohkem tegelema erasektori
Tunni selles osas antakse lastele informatsiooni, mis täiendab nende teadmiste tagavara, kujundab matemaatilisi mõisteid. Siin saab neile selgeks uute teadmiste sisu, kujuneb arusaamine uuest materjalist. Samas tehakse ka esimesed üldistused ja sõnastatakse reeglid. Erilist tähtsust omab siin näitlikkus, näitlikustamisvahendite õige valik ja nende oskuslik kasutamine. Käsitlemise põhiliseks meetodiks on endiselt induktsioonimeetod (üksikutelt juhtudelt üldistusele) ja õppevestlus, mis võimaldab selgitamise juures õpilaste juba olemasolevaid teadmisi, nende kogemusi ja aktiivsust ning iseseisvust ara kasutada. Uut materjali tutvustatakse lastele samm-sammult, väikeste annuste kaupa. Tähtis on seejuures: 1) hoolikalt läbi mõelda vajalikud näitlikustamisvahendid, neid otstarbekalt kasutada; 2) seletamise käigus ära kasutada juba olemasolevaid teadmisi, suunata õpilasi vaatlema,
annaabi.ee 
