info hulga määraks. Ta on maksimaalne siis, kui vastuvõetav signaal määrab üheselt ära väljasaadetud signaali, nii e H(Y/X)=0. 4. Juhtimine. Süsteemide hierarhiline klassifitseerimine. Juhtimiseks nimetatakse ühe objekti/süsteemi sihipärast mõjutamist teise objekti /süsteemi poolt. Juhtimises osalevad alati kaks süsteemi /objekti: juhitav süsteem ja juhtiv süsteem. Koos moodustavad nad juhtimissüsteemi. Toime, mida juhtiv süsteem annab juhitavale nimetatakse juhttoimeks ja vastupidine toime on tagasiside. Juhtimisülesanne on määratud kui on määratud: eesmärk, juhitavad faktorid, lisatingimused ja mittejuhitavad faktorid. Juhtimisprotsess koosneb neljast põhietapist: vajaliku info kogumine ja ettevalmistamine otsuste vastuvõtmine (optimeerimine, planeerimine) otsuse realiseerimine tagasiside. Juhtimise eesmärgiks võib olla objekti stabiliseerimine, etteantud programmi täitmine, järgimine, objekti optimeerimine jne
Analoogselt toimub sammtalitlus ka mootori vastassuunalise töö korral, ainult nüüd töötavad ülalkirjeldatud viisil türistorid V1, V7 ja V10. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest. Suletud juhtimissüsteemiga elektriajami jõuosa on tavaliselt üles ehitatud süsteemina ,,jõumuundur mootor", kus põhiliseks juhttoimeks mootorile on alalisvoolu- mootorite korral pinge, asünkroonmootorite korral sagedus ja/või pinge. Põhiliselt kasutatakse mitmesuguseid staatilisi pooljuhtmuundureid tänu nende headele energeetilistele näitajatele ja töökindlusele. Suletud juhtimissüsteemiga elektriajamite üheks iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et nendes kasutatakse nii jõu- kui juhtimisahelais põhiliselt kontaktivabasid elemente ja seadmeid. Kontaktaparaate kasutatakse piiratud ulatuses toitepinge
Releede ja kontaktorite korral) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1.... % lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid). Suure lülitussageduse tõttu pole väljundsuuruse võnkumine enam märgatav ning reguleerimisel saadakse pidevreguleerimisega võrreldavad tulemused. Kui pidevreguleerimise korral on regulaatori väljundis pidevsignaal, siis tagasisidega binaarregulaatori puhul on regulaatori juhttoimeks pulsilaiusmoduleeritud signaal. Kolmepositsiooniline reguleerimine Nendel regulaatoritel on väljundis kaks lülitit. Regulaatori talitlust saab optimeerida elektrontagasiside abil. 9. Reguleerimisorganid gaasilise keskkonna ja vedelike kulu reguleerimiseks. Kahe-tee ja kolme-tee ventiilid. Reguleerimisorganite karakteristikud. Mootorajamiga reguleerimisorganid. Magnetajamiga klapid (solenoidklapid).
annaabi.ee 
