· Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul. · Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid. · Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime- rühmadel. · Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid. · Mõnedel õistaimedel on lehed muutunud okasteks või asteldeks, teisel koosnevad mitmest osast. · Õistaimede lehed ja varred on mitmekesisema ja keerukama ehitusega kui sõnajalgtaimedel ja paljasseemnetaimedel.
pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd. 36.Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid? Kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhuregulatsioon, elektrolüütide konsentratsiooni hoidmine kehavedelikes ja joomise/soolase isu ning emotsioonid, uni. 37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine?Hormoonid hüpofüüsis? Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu.Hüpotalamuses paiknevad neuronite jätked eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu(somatotropiin, kortikotropiin, follitropiin) Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38
tagumiseks osaks. Eesmises osas on nägemisristmik, kus asub preoptiline ala, mille funktsiooniks on kontrollida vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist. Keskmises osas asub ajuripats. Tagumine osa osaleb aktiivselt emotsioonide ja erutuse reguleerimises ning une ja ärkveloleku reguleerimises. Hüpotalamusest jookseb läbi suur juhttee (läbib lateraalset hüpotalamust) ning see juhttee ühendab allpool asuva ajutüve ja eesaju. Juhtteid iseenesest on hüpotalamuses mitmeid. Kuna hüpotalamus kuulub limbilisse süsteemi, siis on tal teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Saades aferentseid impulsse sisikonna närviretseptoritest, haistmissüsteemilt ja võrkkestalt on hüpotalamus seotud ka haistmisega ja nägemisega. Seega on hüpotalamusel juurdepääs tunnetuste ja aistingute informatsioonile üle keha.
annaabi.ee 
