individuaalsete kihtide vahel. Soneti põhinõue meloodilisus ei kannata vähimalgi määral sellisest tugevast survest lüürilisele liigiideele, vaid pigem võidab. Ilmselt on see sama efekt, mille tekitas 1960. aastate vabavärss oma uudsusega vananenud triviaalsüsteemi suhtes, mõjudes viimasest sootuks musikaalsemalt. 11 Kolmandaks originaalseks võtteks on kahe meister- ehk juhtsoneti kasutamine raamina, kusjuures lugemisjärg nendel magistraalidel on vastupidine. See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees
saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg koosneb 15 sonetist, mille iga luuletuse lõpuvärss on järgmise algusvärss ja need siduvvärsid moodustavad juhtsoneti (e magistraali). Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula
annaabi.ee 
