Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused Ellipsi juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks. Ellipsi teljed Ellipsil on neli tippu A, B, C, D. Lõigu AB pikkust nimetatakse ellipsi suuremaks teljeks, lõigu CD pikkust väiksemaks teljeks Ellipsi poolteljed lõigu OA pikkust suuremaks poolteljeks, lõigu OC pikkust väiksemaks poolteljeks 12 Hüperbool Hüperbooliks nimetatakse tasandilist joont, mille iga punkt P rahuldab tingimust |r1 − r2| = 2a Hüperbooli kanooniline võrrand
c Hüperbooli ekstsentrilisus arv e= a Fokaalparameeter Hüperbooli raadius fookuste kohal Fokaalraadius Hüperbooli mistahes punkti kaugus fookusteni. ELLIPSI, HÜPERBOOLI JUHTSIRGED. a a Paralleelseid sirgeid l1 : x1 = - l2 : x1 = nimetatakse ellipsi e e (hüperbooli) juhtsirgeteks. Olgu tasandil fikseeritud sirge l ja temal mitteasuv punkt F. Olgu fikseeritud arv (0, 1) (1, ). Punktihulk on (0, 1) korral ellips ja (1, ) korral h¨uperbool. Saadud ellipsi või hüperbooli ekstsentrilisuseks on . Punktihulka tasandil nimetame 0 < e < 1 korral ellipsiks ja e > 1 korral hüperbooliks. Sirget l ja punkti F nimetame vastavalt ellipsi (hüperbooli) juhtsirgeks ja fookuseks. PARABOOL: Parabool Tasandi selliste punktide hulk, mille iga punkt on võrdsel kaugusel
annaabi.ee 
