Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda Juhtrataste kergemaks pööramiseks on roolimehhanismis tigu-, hammas- või kruviülekanne, mida suurem on ülekandearv, seda kergem on rooliratast pöörata. See aga suurendab pöördenurka, mis omakorda halvendab masina juhtimist. Selle vältimiseks on võetud kasutusele roolivõimendi, mis kergendab pööramist ilma rooli pöördenurga muutmiseta. Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · Ühtse mehhanismiga · Lahutatud mehhanismiga
· elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes. Lahutatud mehhanismi korral on vahel kardaanülekanne. Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid. Kasutatakse nii hüdro- kui õhkvõimendit. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse: · kasutusvaldkonna · agregaatide paigutuse