Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5.
külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 26) Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning
Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5.
annaabi.ee 
