ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks. Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast. Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika. Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole. Kuidas siis printsiipi rakendada
· enesehinnangu kinnitamine ja jõupingutuste tunnistamine me kõik soovime, et meie tegemisi tunnustataks ja püüame iga hinna eest teada saada, mida meist arvatakse, pidades arvustajate hinnanguid meie enesehinnagust väärtuslikumaks- õigesti ajastatud tänusõnad · Mentorluse mõjuvõim Inimestele on oluline olla vastvõetud nende ülemuste poolt, nendega vahetut kontakti omada. Hämmastav on see, kui vähesed firmad ja juhtpositsioonide nautijad nende jõudude mis tahes ilmingutega arvestavad. Juhi suurimate ajaraiskajate seas on David Taylor välja toonud juurdepääsu õigele informatsioonile õigel ajal. Tööd tehes pingutavad inimesed kogu jõust, vaid siis, kui nad seda ise soovivad. Et töötajad ise tahaksid teha tööd, peaksid nad võimalikult suurel määral samastuma oma osakonnaga väärtushinnangute ja tulevikuvisiooniga. Lojaalsus on edukaks juhiks saamise aluseks
(Henry VIII, Elizabeth I ajal) Charles I katse seisuste esinduse võimu murda kukkus läbi, parlament võitis kodusõja ja kuningas jäi ilma peata. Kaheparteisüsteem, toorid(Inglismaa vanim ja stabiilseim partei, konservatiivid) ja viigid(seisid parlamendi õiguste eest ja taunisid absolutismi ilminguid ning kaitsesid vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj
annaabi.ee 
