autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga. Süsteem võeti kasutusele Chrysleri konserni luksusautol Chrysler Imperial 1971.aastal. 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS- süsteem. Autole anti 1986. aastal Euroopa aasta auto tiitel ja see ajendas ettevõtet keskenduma pidurisüsteemide arendamisele, mis andis ka teistele autotootjatele tõuke panustada rohkem pidurite täiustamisse. ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena.
soojuseks ja see omakorda soojendab klaasi.Soojus ei tähenda mõistagi väga kõrgeid temperatuure, vaid mõned kraadid üle nulli, millest piisab, et lühikese aja vältel härmatis või jää klaasilt sulatada. IMMOBILAISER Immobilaiser on auto ärandamisvastane seade, mille aktiveerimisel auto ei käivitu. See eristabki seda tavapärasest alarmsüsteemist, mis enamasti annab lubamatust autosse tungimisest märku, kuid ei takista ärandamist.Immobilaiser koosneb juhtplokist (mis võib olla integreeritud mootori juhtajusse), võtmest (võib olla integreeritud auto süütevõtmesse), ja koodilugejast. Tihti aktiveeritakse immobilaiser alarmi puldist, kuid on ka süsteeme, mis aktiveeruvad ise, kui süütevõti on teatud aja lukust väljas olnud. Deaktiveerimiseks tuleb võtit lugeja ees hoida (või tehases paigaldatud immobilaiseritega lihtsalt süütevõti süütelukku panna).Immobilaiseri mõte on selles, et aktiveerituna katkestab ta mitu auto mootori
EBSi rikke korral töötab sõidupiduri kraan. Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse
takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt. Sõltuvalt juhtplokist ühendusskeemist on teine juhe kas toitepinge või maandus. Pinge max ja min väärtused õltuvad juhtploki ühendusskeemist. NB! MRE anduri takistust mõõta ei tohi. Andur võib oma väliskujult olla sarnane induktsioonanduriga. Eksimise vältimiseks on omatarbeks alustada pöörelmissagedusandurite kontrollimist estsilloskoobiga mõõtmisest. Rõhu lüliti Rõhu lülitit kasutatakse lihtsa ehitusega, odav ja töökindel. Rõhulüliti tüüpiline
Mootori juhtplokk Tavaliselt kasutatakse järgmisi töökiirusi: Mugavussüsteemidel näiteks 62.5 kbit/s. (62500 bitti sekundis). See on "low speed" kiirusel, mis on 0...125 kbit/s. Ühe info edastamine kestab ligikaudu 1 millisekund. Iga juhtplokk püüab kogu info edastada alla 20 millisekundi. Mootori/pidurite võrk on kiirem, seal on töökiirus tavaliselt 500 kbit/s (500 000 bit/s) See on siis "high-speed" kiirusel (125...1000 bit/s). Sõltuvalt juhtplokist püütakse info edastada 7...20 millisekundi jooksul. 6 7 "Gateway" ehk keskusjuhtplokk ühendab ja sünkroniseerib omavahel eri arvutivõrke toimides samal ajal ka "tulemüürina". See aitab vältida rikete ülekandumist ühest võrgust teise.
konditsioneer välja. Kiirenduslülituse vajadusest saab juhtplokk teada kiirenduslülitilt. Lüliti võib olla paigutatud gaasipedaali mehhanismile, ühendustrossile või integreeritud gaasipedaali asendianduriga. Kiirenduslülitil on kaks ülesannet: anda juhtplokile teada, et gaasipedaali on vajutatud üle 90 % ning kiirenduslülitushetke paremaks tunnetamiseks avaldada gaasipedaali vajutusele väikest vastusurvet. 4.7 Info mootori juhtplokist Osa sisendsignaale, nagu näiteks mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, saab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokilt. Väntvõlli ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduste põhjal määrab juhtplokk hüdrotrafo lukustamishetke. Mootori koormuse, väntvõlli pöörlemissageduse ja gaasipedaali asendi järgi määrab juhtplokk käiguvahetuse ja käiguvahetusel kasutatava töörõhu suuruse.
annaabi.ee 
