Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi.
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse
Viimaks leiti, et enamlased on halvad, neid hakati esmakordselt riigireetmises süüdistama, et Saksa on neid rahastanud ja luureandmeid saanud. Üritati arreteerida juhte. See tõi kaasa toetuse ajutise järsu langemise. Eestis pandi kirja kaks ajalehte: Kiir ja Utno Pradnõ. Eestimaa nõukogude täitevkomitee, Eestimaa Nõukogude kongress, esimene. Üritati leida ühine platvorm. Valiti Eestimaa nõukogude täidesaatev kommitee. Enamlased ei saanud seal juhtohje. Sinna valiti 7 enamlast, 7 esseeri ja 5 sotsiaaldem-i. Enamlased ja sotsdemid tegid koostööd ning esseerida osa jäi üsna väikeseks. kohalike omavalitsuste valimised. Juuli-sept viidi läbi kohalikud omavalitsuste valimised- vallad ja linnad. Nende kohta ei ole materjali säilinud. Demokraadid võitsid 4 linnas, sotsid 5. Samas Tallinnas oli sotse päris palju. Tallinna Linnavolikogu etteotsa tõusis Vöölmann ja linnapea Anvert, kõik sotsid.
annaabi.ee 
