–Kaitse prillid, kaitsekiiver, kõrvaklapid/tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. Masinatele kaitseseadmete paigaldamine –Ohupiirkonna märkimine –Liikuvate osade katmine –Ergonoomiline masin Ergonoomiline masin = Inimesele kohandatud masin = Ohutu masin Ennetusmeetmed –Kaitsepiirete paigaldamine –Sensorite paigaldamine –Automaatkaitsete paigaldamine Regulaarne masinate hooldus Isikukaitsevahendite õigeaegne vahetamine Masinaohutuse 4 elementi –Juhtnuppude ergonoomiline kavandamine –Tabloode (kontrollpaneelide) ergonoomiline kavandamine –Kinnitusseadiste kavandamine (ingl. fixtures) –Kaitseseadiste kavandamine (ingl. Machine guarding) Kaitseseadiste näiteid Raskustundlikud matid Ohutuspiirded Liikumissensorid Automaatkaitsed Suurõnnetused Hilja Taal Riskimaatriks (siseministri 26. juuni määrus 2001) Õnnetusjuhtumina vaadatakse ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib
Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb
annaabi.ee 
