teemaga andsid erakordselt tugevaid tõukeid eksistentsialistiku filosoofia ja kirjanduse mõjuka voolu tekkeks II MS järel. Lisaks essentsialistliku kirjanduse rajamisele omistatakse talle ka 20. sajandi esimese suure absurdikirjaniku tiitel. 20.saj luule Futurism oli 20.saj varaseim modernistlik vool. Futurismi kujunemist mõjutasid Nietzsche üliinimese-käsitlus ja Bergsoni intuitivism. Futurismi juhtmaadeks said Itaalia ja Venemaa. Futuristid soovisid muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga, autori suhet lugeja ja tekstiga. Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu
Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks. Futurism püüdis leida vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnikasajandil elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Oli suunatud tulevikku, agressiivne ja ründav, militaarne, patriootlik, anarhistlik. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, kõnekeel, kaashäälikute kuhjamine, keeleuuendus. Luuletus võis olla geomeetrilise kujundina, trükitud tapeedile või pakkepaberile. Juhtmaadeks Venemaa ja Itaalia, mis olid sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt mahajäänud. Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921.