rotile antakse toitu ja ta sööma hakkab, liitub sellega teine rott, kes äsja kõhu täis sõi. Käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel nõrgalt seotud. Dominandid võivad grupi liikumise algust ja/või suunda mõjutada küll rohkem kui teised, kuid paljuski reguleerib grupi tegevust pigem konsensus kui despootlik juhtimine – n: paavianide täpne koht ringihulkuvas salgas on küllaltki juhuslik, hanede rändeparve juhtlind vahetub lennust lendu jne. Loomade käitumise ja inimese käitumise võrdlus. Pigem on õigem rõhutada, et loomadel esinevad mõned spetsiifilised võimed, mida vastav liik loodusliku valiku käigus on omandanud - tegelikult ju ka inimene ei suuda teha väga paljut, millega paljud teised loomaliigid kergesti hakkama saavad. Siiski on loomade võimed väga kaugel inimese loovast intellektist, mis võimaldab meil lahendada keerukaid abstraktseid ülesandeid (malemäng,
Loomaseltsingute uurijad on siiski üldiselt leidnud, et seltsingu liikmete käitumise sünkroonsus ja alluvussuhted on omavahel seotud nõrgalt. Dominandid võivad grupi liikumise algust ja/või suunda mõjutada küll rohkem kui teised, kuid paljuski reguleerib grupi tegevust pigem konsensus kui despootlik juhtimine • nt paavianide täpne koht ringihulkuvas salgas on küllaltki juhuslik • hanede rändeparve juhtlind vahetub lennust lendu. Seega pole dominandid loomariigis huvitatud mitte niivõrd seltsingu liikumiste organiseerimisest ja juhtimisest, vaid eeskätt siiski ressursside eelisomastamisest. Loomade võimed versus inimese võimed – Nagu varasematelt lehekülgedelt on selgunud, ilmutavad paljude loomaliikide isendid mitmeid hämmastavaid oskusi, mis sarnanevad inimese omadega, näiteks • erakordne kohamälu
annaabi.ee 
