kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis. Hallitanud lehed võivad mõjuda halvasti loomade tervisele. Mädanemist põhjustavate mikroorganismide ainevahetuse jääkproduktid on toksilised. Peale kalendaarse aja on ka optimaalne aeg päeva jooksul
liblikõielised (var. pun. ristik) - juuni II pool -hilised kõrrelised (har.aruhein, timut) juuni lõpp -hilised liblikõielised (hil. pun. ristik, roosa ristik) - juuni lõpp -sobiv niitekõrgus 10 cm (v. ristik, kõrrelised 7-8 cm; lutsern 10-13 cm) -kas. latt- või rootorniidukid (ka muu) -lattniiduk ei sobi tiheda heina puhul -erinevatel taimedel kestab opt. koristusaeg 7-10 päeva, selle ajaga peaks ühetüübilised kamarad jõudma ära koristada -koristusaeg määratakse nn. juhtliigi järgi -taimede vananemisega väheneb eelkõige proteiinisaak ja energiasisaldus (I niitega 20 päeva hilinemisel 20%, 30 päeva hilinemisel 50%) -jälgida ka ädala koristamise aega kasvuperiood II niite ees 45-60 päeva (mida varem tehakse I niide, seda kiirem on ädalakasv) -mida sagedamini me taimi niidame ja ohtramalt lämmastikuga väetame, seda lühem on kamara kasutusaeg -tagasihoidlikult (mitte liiga madalalt) tuleks kasutada septembri I pooles-
annaabi.ee 
