8) Kas samaväärsed seigad on väljendatud samalaadsete või sama tüüpi keeleliste vahendide abil? 9) Tasub pöörata tähelepanu, et ükski pealkirjadest poleks täpselt sama kui kogu töö nimetus ega meenutaks seda liialt. (2004: 285286) TABELID JA JOONISED Teksti loetavust ja mõistetavust parandatakse tabelite ja jooniste abil. Tabelis peab olema: 1) Tabeli seletus 2) Ülemine tabeli piirjoon 3) Tabeli pea 4) Lahtrite pealkirjad 5) Tabeli alumine piirjoon 6) Juhtlahter 7) Lahtrid Pea meeles: 1) Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse teksti keeles ja rahvusvahelistes tähtsates uurimustes resümee keeles. Pealkirjad peavad olema informatiivsed. 2) Tabelite kirjeldused või pealkirjad paigutatakse tabeli kohale. 3) Enne tabeli nimetust ja peale tabelit soovitatakse jätta kaks reavahet. 4) Tabelid nummerdatakse araabia numbritega ühejaotuselise numbrisarjana.
Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui sellel on ikka jäme joon ümber, siis on ta ikka märgitud. Miks on juhtlahter vajalik? Ehk selleks, kui teed vormindamisi, siis siin näed ära kohe tagajärjed. Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all. Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades. Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu. Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine
annaabi.ee 
