Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise palved lükati mitmeid kordi kirjastuse poolt tagasi. Ajalehes Perno Postimehes lubati avaldada sõnumeid omelt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, põllupidamisest ja majandusasjadest, tervishoiuõpetusi, erinevaid jutte ning kuulutusi. Keelatud oli kirjutada sotsiaalpoliitilistest oludest, probleemide käsitlemisest ja juhtkirjataolisi kirjutisi. Perno Postimees saavutas rahva seas üha suuremat populaarsust. Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased. Peagi sai Johann Voldemar üle Eestimaa tuntuks, kui ,,Postipapa" ning lehe kasvav
ilmus kuus ja pool aastat. 1861. aastal hakkas isa abistama ajalehetöös ka Lydia. Lubatud oli kirjutada omalt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, kirjutisi misjonitööst, põllupidamisest ja majandusest, tervisehoiuõpetusi, jutte ning jutujätke ja kuulutusi. Kohalike sotsiaalpoliitiliste olude ja probleemide käsitlemine ei olnud lubatud, samuti olid keelatud juhtkirjad. Jannsen hakkas siiski juba üsna varsti avaldama juhtkirjataolisi kirjutisi, peites neid sõnumite osakonda. Tsensor omalt poolt jälgis valvsalt, et midagi ülearust ei pääseks rahvast "rikkuma". Mõningates küsimustes tohtis Jannsen siiski seisukohta võtta, näiteks väljarändamise vastu ja talude päriseksostmise poolt. Alates esimesest numbrist pöördus "Perno Postimees" eesti rahva - mitte enam maa- või talurahva poole. Jannsen usub eesti rahva elujõudu ning teiste rahvastega võrdset arenemis- ja haridusvõimelisust
annaabi.ee 
