Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"juhtivuskadude" - 5 õppematerjali

Variandid
7
docx

Variandid

7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism. Toimub siis, kui rebestatakse välja elektrone. Elektriväli peab olema samuti piisavalt tugev. Tekib põrkeionisatsioon

Elektroonika → Elektrimaterjalid
111 allalaadimist
Elektrimaterjalid - konspekt
22
doc

Elektrimaterjalid - konspekt

Madalamatel temperatuuridel vabanevad nõrgemalt seotud ioonid, nt lisandite ioonid. Atomaarsetes ja molekulaarsetes dielektrikutes osalevad elektrijuhtivuses ainult lisandite ioonid. Määravaks on laengukandjate aktivatsioonienergia. Madalamatel temperatuuridel ületab lisandite juhtivus tunduvalt omajuhtivust. 3.8 DIELEKTRIKUSKAOD 3.8.1. Üldmõisted Kadusid dielektrikus põhjustavad: elektrijuhtivus, polarisatsioon, ebaühtlane struktuur, osalahendused. Juhtivuskadude suurus sõltub temperatuurist ja vähemal määral sagedusest. Kaovõimsus temperatuuril T leitakse valemist , kus Pdt on kaod temperatuuril t Pdt  P d 0 exp (αt ) (Celsiuse kraadides) ja a on materjali konstant Polarisatsioonikaod on eriti märgatavad dipoolse ja kadudega ioonpolarisatsiooni korral vahelduvpingel. Vahelduvpingel on kaod hästi jälgitavad dielektrikuga kondensaatori plaatidel

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
43 allalaadimist
Elektrivarustus
29
rtf

Elektrivarustus

G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis Valem lihtsustub, kui kasutame kogu koormuse kujutegurit kf kf kfp - pinge kujutegur, on tavaliselt =1 TB - llitusaeg Energiakadude mramiseks kasutatakse spetsiaalseid arvesteid. Takistuskadude mtmiseks kasutatakse arvesteid, mis omavad vaid voolu mhiseid, mis integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
59 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

­4 väikesed (tan väärtus on suurusjärgus 10 ) ja väljatugevus ühtlase väljaga võrreldes mitmeid kordi põhjustatud ainult juhtivusest. Polaarsetes vedelikes madalam ja läbilöögile eelnevad lahendused väike- on kaod märgatavalt suuremad (tan on suurus- se kõverusraadiusega elektroodi(de) lähedal, s.o. -2 järgus 10 ). Seal esinevad peale juhtivuskadude koroonalahendus. Gaaside elektrilise tugevuse veel polarisatsioonikaod. sõltuvusele rõhust on iseloomulik suurem elektriline tugevus väga madalatel ja ka kõrgetel rõhkudel. Kaod tahketes dielektrikutes on seotud nende struk- Vedeldielektrikute elektriline tugevus on tun- tuuriga

Varia → Kategoriseerimata
340 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

kw 2,01 223 Majanduslikult efektiivsem ja tehniliselt paremini teostatav on kahe ühises keres paikneva ühise katoodiga dioodide (dioodmooduli) kasutamine väljundis. Seega on dioodmooduli vastupinge määratud vabavooludioodi VD vastupingega. Kuna kiiretel dioodidel on maksimaalne korduv vastupinge 380 V (ohutustegur 1,70...1,85) ja nimivool 30 A (kahekordne vool on valitud juhtivuskadude vähendamiseks ja kaitseks liigvoolude eest), siis võib neid kasutada antud rakenduses. Tähtis on dioodi VD vastupinge taastumisaeg, kuna sisselülitamise siirdetalitluse korral läbib vool dioodi VD3 ja dioodi VD vastupinge taastumise perioodi vältel. See võib avalduda lülitites liigvooluna siirdetalitluse vältel. Selle tõttu valime IXYS Company (FREDs) poolt toodetud epitaksiaaldioodid DSEC 60-04A, mille tehnilised andmed on järgnevas tabelis.

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun