delfi 16. Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem kolonel Riho Ühtegi ütles väljaandele Politico, et sõjaolukorras võivad venelased kahe päevaga Tallinnasse jõuda, aga nad surevad siin. Tähendus - vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes Allikas õhtuleht 17. Eesti veebel asub õpetama Iraagi allohvitsere. Tähendus - allohvitseri auaste Eesti kaitseväes Allikas delfi 18. Sõdureid karistanud kapral kaotas töökoha. Tähendus - noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes Allikas delfi 19. Taavi Rõivas on nüüdsest leitnant. Tähendus - paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid Allikas delfi 20. Vene kindral tahab tsetseene hukata Tähendus - kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes Allikas - delfi
liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai kommunist Johannes Lauristin, keda võib ka pidada tolleaegse ENSV olulisimaks meheks, kuna EKP struktuurid olid veel nõrgad. 25. augustil 1940 kaotati ka senine Eesti sõjavägi, mis korraldati ümber Punaarmee 22. laskurkorpuseks. Esialgu jäi selle etteotsa senine sõjavägede juhataja Gustav Jonson, kuid 1941. aasta suvel asuti selle juhtivkoosseisu radikaalselt ümber kujundama. Jonson, nagu enamik teisigi kõrgemaid ohvitsere, vangistati ja tema elupäevad lõppesid Saraatovi vanglas nr 1. 1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti.
Einseln vabatahtlikuna USA maaväkke ja sõdis 1951-1953 Koreas 187. langevarjurite rügemendis. Osales seal kolmes suuremas lahinguoperatsioonis. A. einseln jätkas sõjaväeteenistust ja järgnenud rahuajal, saades 1955. aastal jalaväe nooremleitnandiks. Pärast Erivägede ohvitseride kursuste lõpetamist 1964. aastal sõdis ta 1966. aastani Lõuna-Vietnamis nn.roheliste barettide väeosas. Pöördunud tagasi Ühendriikidesse, lõpetas ta 1969. aastal USA armee Juhtivkoosseisu ja Kindralstaabi Kolledzi. 1971-1972 sõdis ta teistkordselt Vietnamis, sedapuhku Vietnami 54. rügemendi ülema vanemnõunikuna ja Vietnami 1. diviisi ülema nõuniku asetäitjana. Seekord osales kuues suuremas lahinguoperatsioonis, viibides Vietnamis kuni USA vägede lahkumiseni sealt. A. Einseln on juhtinud jalaväe-, erivägede-, langevarjurite- ja õppeüksusi; ta on läbi teinud rangerite kursuse. 1975-76 töötas A. Einseln USA maavägede Peastaabis vägede väljaõppe alal, 1977
annaabi.ee 
